Priit Hõbemägi

Eesti Ekspressi toimetus on tänaseks ligi pool aastat tööd teinud, et luua uus, seest ja väljast põhjalikult uuenenud ajaleht. Uus nädalaleht ilmub esimest korda 4. märtsil, üksikmüügi ja tellimishind ei muutu.

Tehtud muudatused vastavad meie lugejate soovidele, mida hakati analüüsima juba möödunud aasta kevadel. Professorid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm Tartu Ülikoolist tegid meie lugejate kohta põhjaliku uuringu. Uuringufirma Saar Poll küsitles lugejaid erinevatest lugejarühmadest. Me tunneme oma lugejat nüüd paremini kui kunagi varem ja oskame tema soove täita.

Märtsi algusest alates ilmuva uue  Ekspressi lugemine muutub mugavamaks ja leht käepärasemaks. Oleme ära jätnud need kriidikaaned, mis nii paljudele inimestele ei meeldinud. Uus Ekspress on ökoloogilisem toode ja põleb seetõttu palju paremini!  Paber muutub paremaks, ja seda tehes arvestasime lugejate nõudmistega.

Leht on ühes tükis sellepärast, et ometi kaoks ära see käest laiali lagunev paberipatsakas, millega meie lugejad rahul ei olnud. Kuid kõik ajakirjanduslikud osad on alles, ära kadunud ei ole midagi. Nüüd on Ekspressi põhiosa, kultuurilisa Areen ja TV-Nädal samade kaante vahel koos. Ja kui meil on lugejale kaasa anda kuukirju, siis klammerdame need lehe vahele kinni.

Lehte lisanduvad uued rubriigid, uued kaasautorid ja illustraatorid. Uued rubriigid lõime lugejate soovide järgi: teadus, inimsuhted, psühholoogi nõuanne jms. Nädalaleht on provokatiivsem ja teravaid arvamusi sisaldav, lisandunud on blogiformaadis nädala ülevaated, ajakirjanike personaalsed kolumnid, Twitteri-laadsed lühikommentaarid jm.

Ka kujundust oleme uuendanud põhjalikult. Uus Ekspress näeb välja nagu moodne ja tänapäevane linna- ja maainimese ajaleht. Meie trükikirjad on ühed moodsamad ning me oleme lehte lisanud palju kujunduslikke „vidinaid“. Kuid mitte liiga palju, sest me hoolitseme, et pilt silmade ees liiga kirjuks ei muutuks.

Nagu varem, nii on ka uus Ekspress uurivat ajakirjandust, kvaliteetset lugemist ja väga head ajakirjanduslikku stiili pakkuv väljaanne, kus põhirõhk on meie kuulsate ajakirjanike jutustatud lugudel.

Ekspressi tugevus ja unikaalsus on meie uurivad ajakirjanikud Tarmo Vahter, Sulev Vedler ja Mihkel Kärmas, reportaažide meistrid Madis Jürgen ja Krister Kivi, krimireporter Janar Filippov, ajaloo asjatundja Pekka Erelt, spordist kirjutav Raul Ranne, psühholoog Tiina Jõgeda, poliitikaanalüütik Andrei Hvostov, kirjanik Kalev Kesküla, popmuusika spetsialist Siim Nestor, võrratud joonistajad Heiki Ernits ja Aivar Juhanson. Nemad ja teised Ekspressi staarid annavad uues Eesti Ekspressis jätkuvalt oma parima meie lugeja jaoks. 

MAI

1. mai

Aasta pärast võimsat prügikoristamis-kampaaniat „Teeme ära!“ toimuvad mõttetalgud „Teeme ära! Minu Eesti“. Ideede heietamine osutub prahikampaaniast oluliselt ebapopulaarsemaks: kui rämpsu käis korjamas 50 000 inimest, siis mõttekodadesse koguneb loodetud 100 000 asemel vaid pisut üle 10 000 huvilise.

19. mai

Kohus mõistab Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna pistiseasjas süüdi. Reiljanit karistatakse kahe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-villu-reiljan—-suudi.d?id=23434239

19. mai
Kapo peab kinni pikka aega Tartus töötanud politseiprefekt Aivar Otsalti, süüdistades teda muu hulgas ebaseaduslikus jälitustegevuses. Hiljem vahistab kapo sama juhtumiga seoses veel üheksa politseiga seotud isikut.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kapo-pidas-kinni-politseiprefekt-aivar-otsalti.d?id=23435419

21. mai

Ansipi valitsus läheb lõhki. Uue töölepinguseaduse tõttu tülli pööranud valitsuskoalitsioon jätkab kahekesi, kuna Reform ja IRL viskavad segavaks muutunud sotsid valitsusest välja. Koalitsiooni kärpimisega kaob ka seni Urve Palole kuulunud regionaalministri koht.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eestis-on-praegu-voimul-vahemusvalitsus.d?id=23490047

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/padar-naaseb-riigikokku-palo-votab-aja-maha.d?id=23490125

29. mai

Seagripp jõuab Eestisse ja kinnituse saab esimene uue gripiviiruse juhtum Eestis. Haigestunu saabus kahe päeva eest USA-st.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/seagripp-joudis-eestisse-surmaohtu-pole.d?id=23639471

JUUNI

7. juuni

Europarlamendi valimistel teeb puhta töö üksikkandidaat Indrek Tarand, kes kogub 102 509 häält, mida on vaid 821 häält vähem kui valimised võitnud Keskerakonnal. Häälte lugemisel elab närvilisi hetki üle sotside esinumber Ivari Padar, kes viimasel hetkel ületab siiski künnise. Veel sõidavad Brüsselisse Eesti asja ajama Siiri Oviir ja Vilja Savisaar Keskerakonnast, Kristiina Ojuland Reformierakonnast ja Tunne Kelam IRL-ist.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/indrek-tarand-kogus-rekordtulemusenbsp-102-509-haalt.d?id=23800345

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-kahtlen-kas-eesti-nende-valimistega-voitis.d?id=23799541

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valimistulemused-keskerakond-sai-kaks-kohta.d?id=23798937

18. juuni

Riigikogu võtab vastu teise negatiivse lisaeelarve.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/teine-negatiivne-lisaeelarve-voeti-vastu.d?id=24119391

23. juuni

Kaua tehtud kaunikene - Tallinnas avatakse viimaks Vabadussõja võidusammas. Rõõm jääb üürikeseks, sest juba juulikuus kaob ühelt klaaspaneelilt valgus, siis muudavad osad paneelid värvi. Augustiks aga hakkab sammas juba lausa lagunema.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/voidusamba-autor-tulemus-on-voimas.d?id=24130195

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/voidusamba-autor-tulemus-on-voimas.d?id=24130195

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=243646 - Vabadussammas mattub kriitikarahe alla

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=348187 - Kaitseministeerium: 15. detsembriks olgu võidusammas korras!

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343143 - Võidusammas laguneb koost?

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=341916 - Võidusammas vajab jälle parandamist

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=336269 - Võidusambas vohab saladuslik bakter?

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=340980 - Vabaduse sümbol garantiiremondis

“Ilus ja valus 2009”  JUULI

1. juuli
Käibemaks tõuseb seniselt kaheksateistkümnelt kahekümnele protsendile. Ehkki õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul pidanuks sellest ette teatama vähemalt paar-kolm kuud, keeldub riigikogu oma otsust muutmast.

http://uudised.err.ee/index.php?06168479

1. juuli
Tööinimeste elu muutub kibedamaks. Jõustub kirgi kütnud töölepingu seadus, mis vähendab koondamisest etteteatamise aega ja koondamistasu. Uue haigushüvitiste maksmise korra kohaselt ei saa töötaja esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ja järgneva viie päeva eest maksab tööandja 70% palgast.

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13120899

http://www.epl.ee/artikkel/454871

AUGUST

20. august
Taasiseseisvumispäeva päikeseloojangul avatakse Tallinnas Vabaduse väljak, mille ümberehitus läks maksma 285 miljonit krooni. Väljaku all on Ahaa teaduskeskus, parkla, MUPO tugipunkt ja palju muudki.

SEPTEMBER

3. september

Tallinna ühissõidukites alustavad tööd reisisaatjad, kes peavad bussides, trammides ja trollides sõitvaid linlasi abistama. Laiemale avalikkusele jääb nende ülesanne siiski üsna segaseks.

23.september

Selgub, et välisministri kohustusi täitnud Rein Lang kustutas välisminister Urmas Paeti palvel Schengeni viisaruumi mustast nimekirjast Eesti-vastaseid küberrünnakuid õigustanud Vene poliitiku Sergei Markovi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sotsid-nouavad-langi-lahkumist-ministriametist.d?id=25836907

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rein-lang-markov-on-kaabakas-mitte-kurjategija.d?id=25888489

26.september

Postimees avaldab loo, milles Evelin Ilves nendib, et Kalevi komme ei maksa süüa, kuna need sisaldavad ohtlikke transrasvasid ning et tegemist on „kummaliste inimeste toodetud kräpiga“. Transrasvasõda moondub peagi hoopis sõnasõjaks, kuna Evelin Ilves väidab, et ta pole midagi sellist Postimehe Priit Pulleritsule kunagi öelnud. Pullerits kaebab Ilvese seepeale pressinõukogusse, mis taunib seda, et Ilves süüdistab ajakirjanikku põhjendamatult valetamises.

http://www.tarbija24.ee/?id=167959 – peamine lugu, seal all on lingid ka teistele lugudele

OKTOOBER

9. oktoober
Tallinnas Estonia teatri vastas avatakse ligi 800 miljonit krooni maksma läinud Solarise keskus. Mõni päev hiljem variseb alla keskuse kinosaali lagi. Inimesed õnnetuses viga ei saa.

18.oktoober
Kohalike omavalitsuste valimistel teeb Tallinnas puhta töö Edgar Savisaar, kellele annab oma hääle 38 978 lasnamäelast. Tallinna 79-liikmelises volikogus nopib Keskerakond 44 kohta. Meeldejäävaimaks hetkeks valimistepäevast on kahtlemata Keskerakonna peo kurikuulus kankaan.

29.oktoober
Kinnisvaramaakler süüdistab Pirita halduskogu liiget, reformierakondlast Mati Elistet enam kui 100 000-kroonise pistise võtmises. Maakler väidab, et Eliste lubas selle raha eest abi ühe villa ehituspaberite korda ajamisel.

http://www.ekspress.ee/2009/10/29/eesti-uudised/45741-reformierakonna-uus-skandaal-reklaamiklubi-endine-staar-sai-yle-100-000-krooni-meelehead

November

4.11

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja  sotside liider Jüri Pihl allkirjastavad Tallinna koalitsioonileppe. Kas sellest areneb välja viljakas püsisuhe, mis kasvab ühisvalitsemiseks ka riigi tasandil, seda näitab siiski tulevik. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/videod-tallinna-voimulepe-sai-allkirjad.d?id=26686741

15.11 
Tööjõu-uuringu viimastel andmetel on töötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja rekord.

23.11
Eestis leiab kinnitust esimene uue gripi surmajuhtum. Sureb 13aastane Raasikul elanud poiss, kellel arstid tuvastavad H1N1 viirus. Eestis on selleks hetkeks kinnitatud 269 uue gripi haigusjuhtu, millest 60 lisandub viimase nädalaga.

http://www.postimees.ee/?id=191874

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=356164

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=192296

26.11

Eesti Ekspress paljastab, et Lastevanemate liidu endist peasekretäri Kaur Hansonit süüdistatakse pedofiilias, täpsemalt aastaid kestnud poiste vägistamises ja pornofilmide valmistamises.

http://www.ekspress.ee/2009/11/26/eesti-uudised/47021-lastesober-kaur-hansonit-syydistatakse-pedofiilias

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lastesober-hansonit-suudistatakse-pedofiilias.d?id=27170255

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/pedofiilias-suudistatava-kaur-hansoni-naine-valikud-olid-mustvalged.d?id=27188569

DETSEMBER

Jüri Pihl süüdistab Ansipit, Langi ja Petid riigireetmises, puhkeb skandaal, kus Pihl peab andeks paluma.

Pärnu linn on pankroti veerel pärast Keskerakondlikku valitsemist ja peab riigilt saneermiseks abi küsima.

Norah Jones

The Fall

(EMI)

Kookonist väljas

Norah Jonesi uus CD The Fall on palju tumedam, iseseisvam ja keerulisem kui eelmised plaadid. Naisteajakirja trafaretsest popstaarist  (klaas punast veini, küünal ja lemmiklaul plaadimängijas) on ta jõudnud lahtistesse vetesse. Reverbiga kitarrid, twinpeaksilik ärevus, võbinad, lausa pinkfloydilik  ootuseatmosfäär iseloomustavad kogu plaati. 

Raadiosõbralikkus ei ole (õnneks?) siiski veel kuhugi kadunud, ja Norah Jones on leidnud hea vahekorra oma senise imago ja hädavajaliku uuenemise vahel. Ta kultiveerib mingit lihtsamapoolset friigilikku omamüüti, mille elujõudu näitab ehk alles järgmine plaat.  The Fall on küll rohkem kui jõuluplaat, aga siiski sellesse kategooriasse kuuluv.

Priit Hõbemägi

5 punkti

Lasteporno, kriminaalsed võrgustikud ja arvutiviiruste jagamine on igapäevane tegelikkus interneti pimedamas osas, milles liikumiseks kasutatakse Freeneti tarkvara, kirjutab ajaleht „The Guardian“.

Neliteist aastat tagasi saabus Edinburghi Ülikooli nooruk, kes soovis õppida tehisteadvust ja arvutiteadust. Noor iirlane Ian Clarke kirjutas töö detsentraliseeritud info talletamise ja taasesitamise kohta. Läbilööki ei tulnud, sest õppejõud pidasid mõtteid keskpärasteks. Kui aga neile oleks selgitatud, et nooruk mõtles välja süsteemi, kuidas kasutada internetti nii, et selle kasutajatest jälgegi maha ei jää, siis oleksid nad olnud palju tähelepanelikumad.  Clarke´i poolt loodud tasuta tarkvara arvutisse laadides võib igaüks peaaegu täielikku anonüümsust säilitades veebis tšättida, materjale lugeda, veebikülje püsti panna või faile vahetada.

2000. aastal tegi Clarke oma tarkvara avalikuks ja andis sellele nimeks Freenet. Tänaseks on seda alla laetud vähemalt 2 miljonit korda, mõnedes vähestes maailma autoritaarsetes riikides levitatakse programmi käest kätte CD ketaste peal. Möödunud aastal tuli välja uusim versioon, mis ei varja mitte ainult Freeneti kasutajate identiteeti, vaid ka seda, et keegi Freenetti üldse kasutab.

Tarkvara installeerimine võtab vaid mõned minutid ja ei nõua eriteadmisi arvutite alal. Tuleb vastata lihtsatele küsimustele: kas arvuti töötab kohtvõrgus, kuidas soovitakse vältida IP aadressi jälitamist. Eraldi tuleb sättida turvalisuse tase: „Kui palju turvalisust te vajate inimeste ja organisatsioonide vastu, kes tahavad välja uurida, mida te Freenetis teete?“ Maksimumtaseme turvalisust vajavad need, kes vastavad väidavad, et „kavatsen töötada informatsiooniga, mis võib viia minu arreteerimise, vangistamise või hullemani.“  Mida madalam turvalisuse aste, seda kiirem võrk. Normaalne turvalisustase on mõeldud inimestele, kes elavad „suhteliselt vabas riigis, kuid tahavad muuta raskemaks oma suhete monitoorimise.“ Eraldi turvariskiks peetakse ka uudishimulikke sõpru.  Kogu allalaetav materjali on omakorda võimalik krüpteerida, et arvuti konfiskeerimise korral poleks failid loetavad. Freenetiga ühineja peab eraldama oma arvutikettalt mingi osa võrgu ühiskasutusse – 512MB-100GB - seal hakatakse hoidma teiste kasutajate infot, mis on väikeste killukestena kõigi kasutajate vahel laiali jagatud, nii et kellelegi pole tervikut. Siis olete valmis sukelduma interneti pimedamasse poolde, kuhu juhatab naiivselt roosa kodulehekülg.

Interneti sees on teine internet

Internetti peetakse tihti avatuse etaloniks – sest see on globaalne, libiseb välja tsensorite haardest ja on justkui otsingumootoritele läbiotsitav.  Otsingumootori Kosmix üks loojatest Anand Rajaraman ütles: „Paljud inimesed arvavad, et kui nad Google´t kasutavad, siis saavad nad infot kõigi veebilehtede kohta. Ma arvan, et otsingumootorid toovad pinnale vaid väga väikese osa kogu veebi sügavusest. Ma ei tea, kui suur või väike osa see on. Parim ennustus on see, et süvaveeb on viissada korda suurem kui pinnaveeb.“

Kõik Freenetiga ligipääsetava interneti osa kasutusel olevad nimetused vihjavad pimedusele või sügavusele (the dark web, darknet, the deep web jne) ning tekitavad ohutunnet inimestes, kes on harjunud suhtlema interneti kui lihtsamat sorti kodumasinaga. Osa sellest peidetud veebist on tõepoolest selle kasutajate tumedate tungide teenistuses, teine osa aga sarnaneb rohkem kosmoserämpsule, kus vedeleb lõputult mitteolulisi uuringuandmeid ja vanu andmebaase, tehnilistel põhjustel mittetöötavaid veebiaadresse jms, mida otsingumootorid üles ei leia.

Kuid see on siiski fakt, et tavalise interneti sees asuvad pimedad sügavikud, mida kasutavad miljonid inimesed, kuid millest ei räägi meedia ning otsingumootorid ei ole suutelised sealt infot hankima. Mis seal siis õieti toimub?

Ameerika akadeemik Michael K. Bergman on üks süvaveebi suurimaid asjatundjaid. Ta alustas selle uurimist juba 90ndatel aastatel. Just temalt pärinebki ainus teaduslik arvamus süvaveebi suuruse kohta. Ta kirjutas: „Süvaveeb on 400-500 korda suurem kui world wide web, see on kõige kiiremini kasvav osa internetist. Interneti otsingumootorid suudavad süvaveebis läbi otsida vaid 0.03% kõigist olemasolevatest veebilehtedest.“

Ka uurijad ei suuda kuigi sügavale süvaveebi saladustesse tungida. Otsingumootorid blokeeritakse ning infot kaitstakse kiivalt.  Süvaveebis kasutamine on levinud kriminaalsete jõukude poolt. Üks tuntumaid kriminaalseid sündikaate on RBN (Russian Business Network), räägib Arbor Networki juhtivteadlane Craig Laibovitz. „Nad liiguvad pidevalt mööda Internetti ringi, rabavad endale kasutamata veebiaadresse, saadavad välja miljoneid meile spämmiga, ja lahkuvad siis sellelt aadressilt.“

RBN rendib välja ajutisi veebiaadresse teistele kurjategijatele identiteedivarguste sooritamiseks, lastepornograafiaks ja arvutiviiruste levitamiseks. Selle kasutamine kriminaalide poolt muutunud igapäevaseks tegevuseks. Mahajäetud interneti osad on täis mahajäetud aadresse ja firmasid, tehnilisi tõrkeid ja kõike sellist, mida saab hõivata ja ajutiselt oma huvides ära kasutada.

Kuid süvaveeb on pidevate rünnakute alla. E-politsei kogu maailmas püüab sellest paremini aru saada ning suured telekomifirmad muutuvad üha vastutulelikumaks riikide nõudmistele interneti läbipaistvuse osas. Ka otsingufirmad otsivad väsimatult võimalusi tungida süvaveebi ja teistesse interneti osadesse, mis seni on nende eest suletud.

Interneti kullapalavik kestab ikka veel edasi. Hästiorganiseeritud territooriumite ja saarekeste kõrval on tumedaid piirkondi ja ohtlikke sügavikke. Need võivad olla põnevad kohad, täis dissidente, veidrikke ja Interneti algusaastate vabameelsust, kuid samas ka kriminaalset tegevust. Võib-olla on mõistlik siiski jääda Google´i kliendiks? 

(Allikatena kasutatud The Guardiani ja Vikipeediat)

The Guardian: http://www.guardian.co.uk/technology/2009/nov/26/dark-side-internet-freenet

I read today that Tumblr will take over after Twitter loses steam. Now I am here. I there anybody else?